Mart Saarma ja Jaan-Olle Andressoo aitasid avada silmi

TEA Koja esindus (koosseisus Alari Aho, Dea Oja, Marko Lehes, Lauri Antalainen, Aleksei Udatšnõi, Andres Juhkam, Kristo Reinsalu, Merike Leego, Anu Martin) kogunes 3.detsembri hilisõhtul Tallinna Sadamas, et võtta ette reis „porode” maale – kava järgi tutvuma Soome majandus ja tehnoloogiasaavutustega ja tulevikusuundadega ning saama infot ettevõtlusvõimalustest ning avardamaks teadmisi ja sõlmimaks uusi kontakte.

Reis Meloodia pardal möödus meeleolukalt …. „Pant-Hunt-Mehtonen” ansambli moodi ülesastumine jäi siiski ära ning ka kala jäi röstrisse panemata, kuna see ei tundunud enam innovatiivne. Nali naljaks - vaevalt 4 tundi und kitsastes kajutites, kui tuligi juba Rootsi lauda end asutada. Helsingis (ja selle lähistel Vantaas) külastati järgmisi asutusi:

• Soome riiklikku tehnoloogiagentuuri TEKES, kus ettekande tegi ja kojaliikmete küsimustele vastas Dr Markus Koskenlinna, Executive Director, Impact Analysis.
• Euroopa üht suurimat tehnoloogiakeskuste operaatorfirmat Technopolis (http://www.technopolis.fi/), kus kojaliikmeid võttis vastu Mauri Sahi, Director, International Center.
• Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituuti, kus tegi ettekande enneaegse vananemise molekulaarseid mehhanisme käsitleva doktoritöö Rotterdami Erasmuse Ülikoolis kaitsnud Jaan-Olle Andressoo ja seejärel sama instituudi juhtaja, prof Mart Saarma, kes on maailma tipptasemel närvide molekulaarsete mehhanismide uurija.
  

Nö sissejuhatavad kohtumised TEKESis ja Technopolises olid väga huvitavad ning sisukad. Nendelt kohtumistelt saime teada palju fakte, mis puudutasid nii seniseid arengutrende veendumaks soomlaste valitud tee edukuses kui ka mõtteid edaspidiseks, mida võiks arvestada Eestis teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna edendamisel. Teiste seas vääriksid äramärkimist järgmised faktid:

• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tööstuses töötavate inimeste osakaal on tõusnud tänaseks 45%-ni Soome tööjõust (oli 1980-ndatel veel 30%-i juures);
• Soomlaste innovatsioonisüsteemi edukuse aluseks on olnud endogeenne kasvumudel, mis arvestab erinevate valdkondade vahelisi põhjuslikke seoseid;
• TEKES andis 2005. aastal toetustena välja 429 miljoni euro eest grante ja mitmesuguseid toetusi ligikaudu 3000 projekti hulgast 2134 projektile;
• Soomes on käesoleval ajal käigus 22 tehnoloogiaprogrammi ning eesmärgiks on suurendada nende programmide käigus väljaantavaid vahendeid 250 miljoni euroni, mis võiks moodustada ca 60% TEKESi eelarvest;
• Eesti ettevõtted saaksid ka osa võtta Soome tehnoloogiaprogrammidest, kuid selleks tuleb astuda partnerlusse vähemalt ühe Soome ettevõttega, kes ühes või teises programmis osaleb.
• Soomlased on välja arvutanud, et 1 toetus-euro teadus-ja arendustegevusse aitab luua juurde 0,53 eurot samal ajal kui 1 euro suurune maksuvabastus aitab suurendada teadus- ja arendustegevuse kulutusi vaid 0,01 – 0,02 euro eest;

Technopolis on erakapitalil põhinev ning börsil noteeritud tehnoloogiakeskus, mille põhitegevuseks on büroopindade rent. Ettevõttel on viies Soome linnas ning St. Peterburis väga suured büroohooned (tuhandeid ruutmeetreid). Keskmine rendi hind Vantaa Technopolises on 20 EUR/m2. Technopolises pakutakse ettevõtetele üle 100 erineva teenuseliigi, millest suur osa ostetakse mujalt sisse (raamatupidamine, uuringud jne.). Ise nad VC ja muud rahalist toetust ettevõtetele ei paku. Technopolis loodi 25 aastat tagasi Oulus ja omanikeks oli 50% ulatuses Oulu linn, teine 50% kuulus firmadele ning erainvestoritele. Technopolise hiljuti avatud St. Peterburi büroohoone rentnikeks on suuresti Euroopa tehnoloogia firmad, kes soovivad laieneda Venemaale, aga on ka Vene noori tehnoloogiafirmasid. Technopolisel on kokku üle 12 000 kliendi ja büroopinda 341 000 m2. Technopolis Internationali üheks teenuseks on erinevate firmade “kokku viimine”. Suurimateks edulugudeks, kes nende juures on alustanud, on Nokia ja Kemira.

Õhtupoolikul toimunud kohtumine Mart Saarmaga oli meeldejääv, mis väljendus Kodalaste nägudelt. Viimane vastas põnevalt ning köitvalt kojaliikmete arvukatele küsimustele, mis ei tahtnud üldse lõppeda. Lõpus tegime ka majatuuri ja ühispildid. Eraldi väljatoomist väärivad järgmised tulevikku suunatud mõttearendused, millest osasid tuleb kahtlemata käsitleda ka kui soovitustena Eestile tervikuna:

TEADUS

• Teaduse arengut takistavad teaduskonnad – vaja oleks luua instituute nagu on nt Biotehnoloogia instituut, mis on mõeldud multidistsiplinaarseks uurimistööks.
• Eestis peaksid samuti olema professorite kohad valitavad 3-5 aastaks ning püsivaid töölepinguid ei peaks olema.
• Professoriks peaksid saama vaid need inimesed, kes on läbinud täies ulatused post-doc`i välismaal, mõne rahvusvaheliselt kõrgel tasemel tunnustatud ülikooli juures.
• Doktorantide juhendajad peavad olema kõrgel tasemel mitte nagu Eestis, kus ca 70%-i doktorite tase ei vasta kõrgematele nõudmistele (Helsingi Biotehnoloogia Instituudis lasti lahti need 9 10-st, kes polnud teinud kõrgel tasemel oma post-doc`i).
• Tuleks ka Eestis luua rahvusvahelistest ekspertidest koosnev teaduslik nõuandev kogu kes annaks kõrgemal tasemel nõu lisaks uurimissuundade evalveerimisele.
• Teadlasi tuleks paremini motiveerida ja maksta nt 20-le tippteadlasele 2 mln aastas samal ajal kui alternatiivne variant oleks maksta 200-le teadlasele 200 000 aastas.
  

INTELLEKTUAALNE OMAND

• Intellektuaalomandi kaitsmiseks on vaja leida kõrgel tasemel patendivolinikke, kes jagaksid ka valdkonna sisust rohkem, eriti oluline on aga leida väga pädevad juristid rahvusvaheliste suurkontsernidega litsentsilepingute tegemiseks.
• Biotehnoloogia Instituudi ligikaudu 100-st patendist on 15-20 välja litsentseeritud ja ca 1/3 on aktiivselt kasutuses.
• Soomes on selline firma nagu Licentia OY, kellega võiksid Eesti partnerid teha koostööd (Licentias on paar meest, kes omavad biotehnoloogia vallas kogemust selliste gigantide nagu Amgen`i, Genentech`i ja Novartisega lepingute ettevalmistamisel).
• Kuni aasta lõpuni oli Soome teaduril vaba voli patenteerida. Alates 1. jaanuarist 2007 muutub ülikoolis tehtava teadustöö tulemuselt tehtud intellektuaalne omand ülikooli omaks.
• Litsentside tasud hakkavad jagunema järgmiselt 1/3 kommertsialiseerivale üksusele, kes katab ka patenteerimisega ning turustamisega tekkivad kulud, 1/3 jaotatakse leiutajate vahel ning 1/3 läheb ülikoolile, millest omakorda 15% võtab ülikool nn overheadiks ja 85% läheb konkreetsele laborile, kus leiutis loodi.
  

RAVIMITE ARENDAMINE

• Eesti on Geenivaramu olnud seni ainus tõsiseltvõetav rahvusvaheline projekt, kuhu on ameerika investorid tahtnud investeerida.
• Tartusse planeeritav ravimiarenduskeskus (drug research development center - DRDC) on täna ilma ettevõtluspartneriteta, kuid see ei saa niimoodi jääda ning visiooni peab muutma konkreetsemaks.
• Saarma hoiatab, et teadus ja ravimiarendus on oma loomu poolest erinevad, ühel on kindel eesmärk (à Alzheimeri vastase ravimi väljaarendamine 2011!?) teisel mitte.
• Ravimiarendus on ettevõtlus ja sellega teadus tegeleda ei tohiks. Selge on see, et kõigepealt on vajalik kaardistada olemasolevad kompetentsid, arendada uusi tehnoloogiaid ning nende baasil luua ettevõte(teid), mis tegeleks ravimiarendusega.
• Eestis olev kompetents ei kata kogu ravimiarenduseks vajaminevat teadmust. Heal tasemel ollakse nn. märklaud molekulide selekteerimise ja farmakoloogia vallas, nõrgemate või puuduolevate kompetentside osas tuleb teha koostööd või osta see mujalt sisse. Soomes levinud variandiks on arendada ravim III faasi läveni, mil arendustöö läheb hüppeliselt kallimaks ning siis üritada see müüa suurele farmafirmale, kel on välja arendatud vastav infrastruktuur suuremahuliste kliiniliste katsete läbiviimiseks ning GMP tingimustel ravimite tootmiseks.
• DRDC-le sarnane asutus on USA-s NIH juures – kuna selliseid mudeleid on olemas, siis võiks uurida, kuidas on seni toimetatud selleks, et projektist ei saaks lihtsalt riigi raha raiskamine.
  

AVALIK SEKTOR

• Teadus- ja arendusnõukogu võiks ettevõtjate osas minna laiali ja tuleks valida „vana kooli meeste” asemele need, kes on täna Eestis tugeval positsioonil uue majanduse firmade tegijate osas.
• Suureks probleemiks nii Soomes kui Eestis (siin veel rohkem) on varajase faasi ning rahvusvahelise riskikapitali ja bioekspertiisi puudumine.
  

BIOTEHNOLOOGIA ERASEKTOR

Soomes on hetkel 4 biotehnoloogia ettevõtet jõudnud börsile. Helsingi Viiki campuses on biotehnoloogia ettevõtteid 39, neist suur osa hetkel veel “söövad raha”. Nii Soome kui maailma biotehnoloogia ettevõtluse ajalugu näitab, et selles sektoris võtab kasumisse saamine aega 10 kuni 15 aastat, näiteks maailma üks uuremaid biotehnoloogia ettevõitteid Amgen loodi 70-ndate aastate lõpus, kasumisse jõudis see alles 90-ndate algul.
Paljud Viikis olevad biotehnoloogia ettevõtted tegelevad diagnostikaga.

Tagasiteel arutati järgmisi maailmavallutusplaane sh mõeldi, kas ja kuidas minna järgmine kord Silicon Valley`sse. Väsinult ja taaskord uute mõtetega valgustatult olime umbes 24 tundi peale reisi algust kodus tagasi. Järgmine kord siis Silicon Valley's!

Kristo ja Merike