Mart Saarma ja Jaan-Olle Andressoo aitasid avada silmi

TEA Koja esindus (koosseisus Alari Aho, Dea Oja, Marko Lehes, Lauri Antalainen, Aleksei Udatšnõi, Andres Juhkam, Kristo Reinsalu, Merike Leego, Anu Martin) kogunes 3.detsembri hilisõhtul Tallinna Sadamas, et võtta ette reis „porode” maale – kava järgi tutvuma Soome majandus ja tehnoloogiasaavutustega ja tulevikusuundadega ning saama infot ettevõtlusvõimalustest ning avardamaks teadmisi ja sõlmimaks uusi kontakte.

Reis Meloodia pardal möödus meeleolukalt …. „Pant-Hunt-Mehtonen” ansambli moodi ülesastumine jäi siiski ära ning ka kala jäi röstrisse panemata, kuna see ei tundunud enam innovatiivne. Nali naljaks - vaevalt 4 tundi und kitsastes kajutites, kui tuligi juba Rootsi lauda end asutada. Helsingis (ja selle lähistel Vantaas) külastati järgmisi asutusi:

• Soome riiklikku tehnoloogiagentuuri TEKES, kus ettekande tegi ja kojaliikmete küsimustele vastas Dr Markus Koskenlinna, Executive Director, Impact Analysis.
• Euroopa üht suurimat tehnoloogiakeskuste operaatorfirmat Technopolis (http://www.technopolis.fi/), kus kojaliikmeid võttis vastu Mauri Sahi, Director, International Center.
• Helsingi Ülikooli Biotehnoloogia Instituuti, kus tegi ettekande enneaegse vananemise molekulaarseid mehhanisme käsitleva doktoritöö Rotterdami Erasmuse Ülikoolis kaitsnud Jaan-Olle Andressoo ja seejärel sama instituudi juhtaja, prof Mart Saarma, kes on maailma tipptasemel närvide molekulaarsete mehhanismide uurija.
  

Nö sissejuhatavad kohtumised TEKESis ja Technopolises olid väga huvitavad ning sisukad. Nendelt kohtumistelt saime teada palju fakte, mis puudutasid nii seniseid arengutrende veendumaks soomlaste valitud tee edukuses kui ka mõtteid edaspidiseks, mida võiks arvestada Eestis teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna edendamisel. Teiste seas vääriksid äramärkimist järgmised faktid:

• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tööstuses töötavate inimeste osakaal on tõusnud tänaseks 45%-ni Soome tööjõust (oli 1980-ndatel veel 30%-i juures);
• Soomlaste innovatsioonisüsteemi edukuse aluseks on olnud endogeenne kasvumudel, mis arvestab erinevate valdkondade vahelisi põhjuslikke seoseid;
• TEKES andis 2005. aastal toetustena välja 429 miljoni euro eest grante ja mitmesuguseid toetusi ligikaudu 3000 projekti hulgast 2134 projektile;
• Soomes on käesoleval ajal käigus 22 tehnoloogiaprogrammi ning eesmärgiks on suurendada nende programmide käigus väljaantavaid vahendeid 250 miljoni euroni, mis võiks moodustada ca 60% TEKESi eelarvest;
• Eesti ettevõtted saaksid ka osa võtta Soome tehnoloogiaprogrammidest, kuid selleks tuleb astuda partnerlusse vähemalt ühe Soome ettevõttega, kes ühes või teises programmis osaleb.
• Soomlased on välja arvutanud, et 1 toetus-euro teadus-ja arendustegevusse aitab luua juurde 0,53 eurot samal ajal kui 1 euro suurune maksuvabastus aitab suurendada teadus- ja arendustegevuse kulutusi vaid 0,01 – 0,02 euro eest;

Technopolis on erakapitalil põhinev ning börsil noteeritud tehnoloogiakeskus, mille põhitegevuseks on büroopindade rent. Ettevõttel on viies Soome linnas ning St. Peterburis väga suured büroohooned (tuhandeid ruutmeetreid). Keskmine rendi hind Vantaa Technopolises on 20 EUR/m2. Technopolises pakutakse ettevõtetele üle 100 erineva teenuseliigi, millest suur osa ostetakse mujalt sisse (raamatupidamine, uuringud jne.). Ise nad VC ja muud rahalist toetust ettevõtetele ei paku. Technopolis loodi 25 aastat tagasi Oulus ja omanikeks oli 50% ulatuses Oulu linn, teine 50% kuulus firmadele ning erainvestoritele. Technopolise hiljuti avatud St. Peterburi büroohoone rentnikeks on suuresti Euroopa tehnoloogia firmad, kes soovivad laieneda Venemaale, aga on ka Vene noori tehnoloogiafirmasid. Technopolisel on kokku üle 12 000 kliendi ja büroopinda 341 000 m2. Technopolis Internationali üheks teenuseks on erinevate firmade “kokku viimine”. Suurimateks edulugudeks, kes nende juures on alustanud, on Nokia ja Kemira.

Õhtupoolikul toimunud kohtumine Mart Saarmaga oli meeldejääv, mis väljendus Kodalaste nägudelt. Viimane vastas põnevalt ning köitvalt kojaliikmete arvukatele küsimustele, mis ei tahtnud üldse lõppeda. Lõpus tegime ka majatuuri ja ühispildid. Eraldi väljatoomist väärivad järgmised tulevikku suunatud mõttearendused, millest osasid tuleb kahtlemata käsitleda ka kui soovitustena Eestile tervikuna:

TEADUS

• Teaduse arengut takistavad teaduskonnad – vaja oleks luua instituute nagu on nt Biotehnoloogia instituut, mis on mõeldud multidistsiplinaarseks uurimistööks.
• Eestis peaksid samuti olema professorite kohad valitavad 3-5 aastaks ning püsivaid töölepinguid ei peaks olema.
• Professoriks peaksid saama vaid need inimesed, kes on läbinud täies ulatused post-doc`i välismaal, mõne rahvusvaheliselt kõrgel tasemel tunnustatud ülikooli juures.
• Doktorantide juhendajad peavad olema kõrgel tasemel mitte nagu Eestis, kus ca 70%-i doktorite tase ei vasta kõrgematele nõudmistele (Helsingi Biotehnoloogia Instituudis lasti lahti need 9 10-st, kes polnud teinud kõrgel tasemel oma post-doc`i).
• Tuleks ka Eestis luua rahvusvahelistest ekspertidest koosnev teaduslik nõuandev kogu kes annaks kõrgemal tasemel nõu lisaks uurimissuundade evalveerimisele.
• Teadlasi tuleks paremini motiveerida ja maksta nt 20-le tippteadlasele 2 mln aastas samal ajal kui alternatiivne variant oleks maksta 200-le teadlasele 200 000 aastas.
  

INTELLEKTUAALNE OMAND

• Intellektuaalomandi kaitsmiseks on vaja leida kõrgel tasemel patendivolinikke, kes jagaksid ka valdkonna sisust rohkem, eriti oluline on aga leida väga pädevad juristid rahvusvaheliste suurkontsernidega litsentsilepingute tegemiseks.
• Biotehnoloogia Instituudi ligikaudu 100-st patendist on 15-20 välja litsentseeritud ja ca 1/3 on aktiivselt kasutuses.
• Soomes on selline firma nagu Licentia OY, kellega võiksid Eesti partnerid teha koostööd (Licentias on paar meest, kes omavad biotehnoloogia vallas kogemust selliste gigantide nagu Amgen`i, Genentech`i ja Novartisega lepingute ettevalmistamisel).
• Kuni aasta lõpuni oli Soome teaduril vaba voli patenteerida. Alates 1. jaanuarist 2007 muutub ülikoolis tehtava teadustöö tulemuselt tehtud intellektuaalne omand ülikooli omaks.
• Litsentside tasud hakkavad jagunema järgmiselt 1/3 kommertsialiseerivale üksusele, kes katab ka patenteerimisega ning turustamisega tekkivad kulud, 1/3 jaotatakse leiutajate vahel ning 1/3 läheb ülikoolile, millest omakorda 15% võtab ülikool nn overheadiks ja 85% läheb konkreetsele laborile, kus leiutis loodi.
  

RAVIMITE ARENDAMINE

• Eesti on Geenivaramu olnud seni ainus tõsiseltvõetav rahvusvaheline projekt, kuhu on ameerika investorid tahtnud investeerida.
• Tartusse planeeritav ravimiarenduskeskus (drug research development center - DRDC) on täna ilma ettevõtluspartneriteta, kuid see ei saa niimoodi jääda ning visiooni peab muutma konkreetsemaks.
• Saarma hoiatab, et teadus ja ravimiarendus on oma loomu poolest erinevad, ühel on kindel eesmärk (à Alzheimeri vastase ravimi väljaarendamine 2011!?) teisel mitte.
• Ravimiarendus on ettevõtlus ja sellega teadus tegeleda ei tohiks. Selge on see, et kõigepealt on vajalik kaardistada olemasolevad kompetentsid, arendada uusi tehnoloogiaid ning nende baasil luua ettevõte(teid), mis tegeleks ravimiarendusega.
• Eestis olev kompetents ei kata kogu ravimiarenduseks vajaminevat teadmust. Heal tasemel ollakse nn. märklaud molekulide selekteerimise ja farmakoloogia vallas, nõrgemate või puuduolevate kompetentside osas tuleb teha koostööd või osta see mujalt sisse. Soomes levinud variandiks on arendada ravim III faasi läveni, mil arendustöö läheb hüppeliselt kallimaks ning siis üritada see müüa suurele farmafirmale, kel on välja arendatud vastav infrastruktuur suuremahuliste kliiniliste katsete läbiviimiseks ning GMP tingimustel ravimite tootmiseks.
• DRDC-le sarnane asutus on USA-s NIH juures – kuna selliseid mudeleid on olemas, siis võiks uurida, kuidas on seni toimetatud selleks, et projektist ei saaks lihtsalt riigi raha raiskamine.
  

AVALIK SEKTOR

• Teadus- ja arendusnõukogu võiks ettevõtjate osas minna laiali ja tuleks valida „vana kooli meeste” asemele need, kes on täna Eestis tugeval positsioonil uue majanduse firmade tegijate osas.
• Suureks probleemiks nii Soomes kui Eestis (siin veel rohkem) on varajase faasi ning rahvusvahelise riskikapitali ja bioekspertiisi puudumine.
  

BIOTEHNOLOOGIA ERASEKTOR

Soomes on hetkel 4 biotehnoloogia ettevõtet jõudnud börsile. Helsingi Viiki campuses on biotehnoloogia ettevõtteid 39, neist suur osa hetkel veel “söövad raha”. Nii Soome kui maailma biotehnoloogia ettevõtluse ajalugu näitab, et selles sektoris võtab kasumisse saamine aega 10 kuni 15 aastat, näiteks maailma üks uuremaid biotehnoloogia ettevõitteid Amgen loodi 70-ndate aastate lõpus, kasumisse jõudis see alles 90-ndate algul.
Paljud Viikis olevad biotehnoloogia ettevõtted tegelevad diagnostikaga.

Tagasiteel arutati järgmisi maailmavallutusplaane sh mõeldi, kas ja kuidas minna järgmine kord Silicon Valley`sse. Väsinult ja taaskord uute mõtetega valgustatult olime umbes 24 tundi peale reisi algust kodus tagasi. Järgmine kord siis Silicon Valley's!

Kristo ja Merike

TEA Koja tegevus 2005. aastal

Jaanuar

13. jaanuaril toimus Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna seminariruumis klubiõhtu Tartu Teaduspargi direktori Toomas Nooremaga. Üritus paistis silma ETJi I kursuse väga aktiivse osavõtu poolest. Pärast klubiõhtut astusid paljud inimesed TEA Koja liikmeks.

29.-30. jaanuaril toimusid Koja talvepäevad Käärikul, kus lisaks kõigele muule toimus ka Koja üldkoosolek, valiti Kojale uus juhatus ja tehti muudatusi põhikirjas. Uude juhatusse valiti Tiia Taimistu, Kristo Reinsalu, Raivo Raestik, Toivo Marga, Svea Liiv, Taavi Einaste, Erki Hendrikson. Presidendiks valiti Marko Lehes ning asepresidendiks Maia Sokk.

Veebruar

11. veebruaril toimus Sillamäel, Silmeti tehases kohtumine suurtöösturi ja ärimehe, Silmet Grupp ASi juhi, Tiit Vähiga.

19.-21.veebruaril osalesid Abu Dhabis toimunud konverentsil „E-ducation without borders” Mikk Putk, Erki Hendrikson, Oliver Väärtnõu koos Tartu Ülikoolist Urmas Varblase ja Jaak Aaviksooga.

Märts

11. märtsiks esitas TEA Koda MKMile taotluse projekti “Tehnoloogiaettevõtete saunaõhtute korraldamine” läbiviimiseks. Projekti eesmärgiks oli võrgustiku kaudu erinevate osapoolte kokkuviimine, mis on väga vajalik, meeskonna loomiseks, inimestevahelise parema koostöö tekitamiseks ja millest lõpptulemusena sõltub mistahes äriideede edukas elluviimine.

11. märtsil nägi esmakordselt ilmavalgust TEA Koja häälekandja – ilmus TEA Koja Teataja nr 1. Teatajas anti ülevaade Koja sünniloost, pikemalt kirjutati Tiit Vähiga toimunud kohtumisest ning Abu Dhabis toimunud konverentsist, kus oli esindatud ka kolmeliikmeline TEA Koja esindus.

29. märtsil toimus Tallinna Ettevõtlusinkubaatoris kohtumine Strateegiliste Algatuste Keskuse (SAK) endise juhi, Meelik Kattagoga. Teemaks oli SAKi initsiatiivid ning Arengufondi loomise väljavaated Eestis.

Aprill

08. aprillil toimus Tartu Ülikooli Majandusteaduskonnas kohtumine biotehnoloogiafirma Quattromed juhi, Erki Mölderiga. Teemaks oli biotehnoloogia firma arendamise kogemused ja valdkonna kui terviku tulevikuväljavaated Eestis.

14. aprillil toimus Koja juhatuse kohtumine EASis tehnoloogiaarenduse direktori Madis Võõrasega Innovatsiooniteadlikkuse programmikoordinaatori Kristjan Otsmanniga. Üheks arutlusteemaks oli EASi ja TEA Koja vaheline koostöö. EASi poolt tähtsustati Koja liikmete kompetentsi ning ühtlasi soovitati kaasa lüüa Innovatsioonteadlikkuse programmis. Samuti pakuti EASi poolt välja, et Koja liikmed saaksid osaleda ekspertidena EASi projektides.

21. aprillil toimus Tallinnas koja klubiõhtu TELE 2 juhi Üllar Jaaksooga.

Mai

04. mail startis TEA Kojast 3 tiimi Hansapanga tervisejooksul, mis koosnes 21-st etapist ja vältas kuni septembrini.

05. mail toimus kohtumine Tartu Ülikooli Molekulaarbioloogia professori ja Eesti Geenivaramu ühe rajaja, Andres Metspaluga.

26. aprillil kuulutas EAS välja taotlusvooru "õpilaste ja õpetajate loovuse ja ettevõtlikkuse arendamine ning huvi ja positiivse hoiaku kujundamine teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja ettevõtluse osas". TEA Koda esitas taotlusvooru 3 projekti:

TEA Koja koostöövõrgustiku sise- ja väliskommunikatsioon”, mille sisuks olid Koja poolt läbiviidavad põhitegevused nagu näiteks igakuiste klubiõhtute korraldamine, veebilehe haldamine ja arendamine, koolituste korraldamine Koja liikmetele jms.
Keskkooliõpilaste suunamine teadmistepõhise ettevõtluse juurde praktikute kogemuste läbi”, mis hõlmas endas näiteks juhtumianalüüside pakkumist keskkoolide majandusõppe tundidesse, õpilaste ja õpetajate külaskäikude organiseerimist Koja liikmete ettevõtetesse, teadus- ja tehnoloogiaparkidesse.
“Ettevõtluse akadeemia”, mille sisuks oli noortele potentsiaalsetele ettevõtjatele (keskkoolide lõpuklasside õpilased jt) saavutusprogrammi loomist, mille läbiviijateks oleksid olnud ise mõne innovatiivse ettevõtte loonud inimesed.

Koja juhatus pidas projektiga seoses aktiivselt koostööläbirääkimisi Junior Achievenment`i Arengufondiga keskkooliõpilaste ning majandusõpetajate koolitamise teemadel. Koja poolt esitatud projektid siiski EASis tunnustust ei leidnud ehkki eelnevalt toimunud kohtumisel väljendasid nii Madis Võõras kui Kristjan Otsmann EASist tugevat poolehoidu kõigi Koja projektides planeeritud tegevussuundade suhtes.

Kuu lõpus ilmus Tea Koja Teataja nr 2, milles leidsid käsitlemist järgmised teemad:

• Persoonilugu Merike Leegost - biotehnoloogiafirma Asper Biotech marketingijuhist.
• TEA Koja liikmete küsitluse tulemused.
• Ülevaade kõigist ETJi programmi läbinutest ning nende poolt kaitstud magistritöödest
  Pikemad ülevaated Maksim Mõttuse magistritööst diagnostikaseadme, müomeetri turundusstrateegia väljatöötamisest ning Erki Hendriksoni magistritööst ettevõtlusinkubaatorite loomise vajadustest ja arendusvõimalustest Eestis.
• Tutvustus heade äriideede konkursi NETS võitjast, Koja liikmest Jaan Tulvistest.
• Ülevaade geneetika arengust ja Eesti Geenivaramust, mis põhines Koja liikmete kohtumisel (klubiõhtu) Geenivaramu ühe asutaja Andres Metspaluga Tartus.
• Artikkel Koja liikmete kohtumisest (klubiõhtu) tippjuht Üllar Jaaksooga.
• Mõtted Säästva Arengu foorumi teemal, mis toimus Tallinna Tehnikaülikoolis.
  

Juuni

Kuu alguses kaitsesid edukalt oma magistritöö ning said ETJi magistrikraadi järgmised Koja liikmed:
Tiit Talpsep „Eesti biotehnoloogiaettevõtete strateegilised arhetüübid”
Mikk Putk „Tööstusomandi õiguskaitsest Eestis kasulike mudelitena registreeritud leiutiste näitel”
Indrek Kask „Eesti biotehnoloogia kuludepõhine innovatsioonimudel”
Taavi Einaste „Riigi poolt ellu kutsutava riskikapitali fondi rakendamine Eestis”
Maia Sokk „Edasimüüjate rahulolu suurendamise võimalused kahjukindlustusturul läbi kliendisuhete juhtimise AS-is If Eesti Kindlustus”.

Kuu alguses avalikustatud TEA Koja liikmete seas läbiviidud uuringu tulemused näitasid seda, et Kojast saadav peamine kasu on seotud koostöövõrgustikust saadava know-how ja igakuiste kohtumistega ehk võimalusega jagada infot ja saada ise juurde uusi teadmisi ja oskusi. Valdav enamus Koja liikmeid on nõus oma kompetentside raames aitama kaasa Koja arenemisele: osaletakse üritustel, avaldatakse arvamust.

Küsitlusele vastanud olid enamuses päri sellega, et Koda aitab hoida ETJ kursuslasi paremini koos nii kooli ajal kui ka peale aktiivse õppetöö lõppemist. Koja liikmena on paremad võimalused rääkida kaasa Eesti ettevõtluse- ning tehnoloogia arengus ning Koja kaudu võib hõlpsamini leida kontakte ja sidemeid ennast huvitavate projektide algatamiseks.

07. juunil toimus klubiõhtu Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi Majandusarengu osakonna, Ettevõtluse talituse juhataja, Pirko Konsaga. Teemaks oli riiklik ettevõtluspoliitika tulevasteks aastateks.

18.-19.06 toimusid Koja suvepäevad Põltsamaa lähedal Venevere puhkekülas. Lisaks muudele üritustele toimus esimene sisekoolitus, kus Gerry Kodres (AS Regio) esines ettekandega “Araabimaade ettevõtluskeskkond ja ärikultuur“.

27-30. juunini Lammasmäel toimunud majandusõpilaste ja –õpetajate suvekoolis "Ettevõtlik kodanik" sai Koja liige Rain Rannu tunnustuse osaliseks parima välisettekande eest. Ehkki Koja liikmed on valdavalt noored inimesed, on paljudel (sh Rain Rannul) juba märkimisväärselt kogemusi, kuidas asutada edukalt oma ettevõte ning neid kogemusi on ka Koja liikmed varmad jagama.

Juuli

TEA Koja liikmed kaasati ekspertidena koostööprojekti, mille käigus arendatakse ETJ magistriprogrammi raames aastatel 2005-2007 välja uus nn innovatsioonimoodul. Koda püüab omalt poolt igati aidata kaasa sellele, et ETJ-is pakutava innovatsiooni ja tehnoloogiaalase õppe tase tõuseks. TEA Koja kaudu on näiteks võimalik leida koostöövõrgustiku kasutades erinevaid praktikutest lektoreid.

Koja juhatuse kohtumisel Hansapangas arutati Innovatsiooni stipendiumi loomise võimalust. Stipendiumi eesmärgiks oleks toetada ETJis õppivaid noori ettevõtjaid, kes teevad oma magistritöö uuendusliku toote- või teenuse arenduse kohta.

26. juulil sai TEA Koda endale uue veebilehe, kust ettevõtluse- ja tehnoloogiahuviline leiab senisest rohkem infot Koja tegemistest ning liikmete kohta. Koja veebilehe kujunduse ning valmimise eest vastutas Svea Liiv.

30. juulil esitati projektitaotlus Hansapanga "Tähed särama" programmi raames. INNOKODA projekti raames oli eesmärkideks kujundada gümnaasiumi õpilastes positiivset hoiakut teaduse, tehnoloogia, innovatsiooni ja ettevõtluse suhtes, jagada Koja liikmete teadmisi ja oskusi gümnaasiumite õpilaste ning majandusõpetajatega, nõustada õpilasfirmasid. Kahjuks seda taotlus ei rahastatud.

August

Raivo Raestik avaldas soovi astuda suure töökoormuse tõttu välja Koja juhatusest, taotlus rahuldati.

07. juulil kuulutas EAS välja taotlusvooru tegevusvaldkondades "poliitikakujundajate arusaamise ja teadmiste edendamine innovatsioonist ning sellega seotud poliitikate rakendamise mõjust ühiskonna ja majanduse arengule", "ühiskonna arvamusliidrite ja meedia huvi ja positiivse hoiaku tekitamine innovatsiooni suhtes ning innovatsiooni kajastamiseks vajalike üldteadmiste arendamine" ning "ettevõtjate, investorite ja ettevõtte juhtide arusaamise ja teadmiste edendamine innovatsioonist kui ettevõtete konkurentsivõime alustalast ning innovatsioonijuhtimise alaste teadmiste ja oskuste arendamine". TEA Koda esitas taotlusvooru ühe projekti, mis kandis nime “Tehnoloogiast ja innovatsioonist huvitatud ettevõtlike noorte kontaktvõrgustiku arendamine”. Projekti sisuks oli väljakujunenud mõttestampidega poliitikakujundajate asemel noorpoliitikute kaasamine erinevatele üritustele nende innovatsiooniteadlikkuse tõstmiseks ning ettevõtlusvaimu õhutamiseks. Projekti raames planeeriti tegevustena noorte, tulevaste poliitikakujundajate: osalemist Koja igakuiselt toimuvatel kohtumistel erinevate arvamusliidrite, ettevõtete juhtidega jagamaks infot ja kogemusi ettevõtlusest ning võtmevaldkondadest, -tehnoloogiatest; külaskäikude korraldamist ühiskohtumiste näol Koja liikmete ettevõtetesse, teadus- ja tehnoloogiaparkidesse, inkubaatoritesse. Kahjuks ei saanud taotlus positiivset rahastamisotsust, sest EAS ei pidanud vajalikuks rahastada tegevusi, mis oleksid kaasa aidanud sellele, et Eesti poliitikutel tekiks pealekasvava põlvkonna baasil innovatsiooniekspertiis, mis baseeruks reaalsetel kogemustel ja kokkupuudetel ettevõtluse ja innovatsiooniga.

September

12. septembril ilmus TEA Koja Teataja nr 3, milles kirjutati:

• Junior Achievementi suvekoolist;
• Araabiamaade ärikultuurist;
• Murukatustest, ökoloogilisest lähenemisviisist;
• Mikk Putk`i magistritööst "Tööstusomandi õiguskaitse Eestis kasulike mudelitena registreeritud leiutiste näitel" ja Tiit Talpsepa ja Indrek Kase magistritöödest Eesti biotehnoloogiaettevõtete strateegiliste arhetüüpide ning kuludepõhise innovatsioonimudeli näitel.
  

Oktoober

Koja juhatuses alustas uue liikmena Mikk Putk.
7. oktoobril toimus ETJi värskelt sisseastunute “rebastepidu”, kus tutvustati ka TEA Koja tegevust ja tulevikuplaane.

November

15. novembril toimus klubiõhtu Skype Eesti juhi, Sten Tamkiviga. Räägiti Skype`i fenomenist ja lahati põhjuseid, miks on sellised arengud toimunud ja mida võib oodata tulevikus.

24. ja 25. novembril leidis aset esimene Koja liikmetele mõeldud sisekoolitus ning seda tänu Patendiraamatukogu direktorile, kes oli ühtlasi koolituse läbiviijaks. Koolituse käigus anti osalenutele ülevaade, mis motiividel intellektuaalomandit kaitstakse, millised on võimalused ning milline on Eesti praktika. Koolituse praktilises osas tehti erinevaid patendiotsinguid, mis on vajalik selleks, et hinnata, kas mingi tehnoloogia on juba kellegi poolt kaitstud, millised on valdkonna uued patendid (tehnoloogia arengutrendid), leida valdkonnas tehnilistele probleemidele lahendusi. Koolitusel osalenud jäid sellega rahule.

Detsember

Kojaga liitusid ETJi I kursuselt 2 magistrandi ja selle tulemusena jõudis Koja liikmete arv 75-ni.

23. detsembril ehk vahetult enne Jõululaupäeva ilmus Tea Koja Teataja nr 4, kus leidsid kajastamist järgmised teemad:

• Patendiinfo kasutamise tähtsusest ettevõttes.
• Koja liikmete sisekoolitus patendiinformatsiooni kasutamisest.
• Skype`i juhi Sten Tamkiviga toimunud kohtumise ainetel lugu - kuidas saada globaalselt edukaks.
• Tehnoloogia Arenduskeskuste (TAK) tutvustamine, luubi all OÜ ELIKO TAK, Nanotehnoloogiate TAK, Vähiuuringute TAK.
• Ülevaade ettevõtluse ja tehnoloogiajuhtimise magistritööde valikutest - ETJi magistrandide seas läbiviidud uuringu kokkuvõte.
• Disaini rakendamisest Eesti ettevõtetes.

TEA Koja põhilised faktid

2002. aastal loodi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Hollandis tegutseva Zernike Grupi koostöös magistriõppeprogramm «Ettevõtluse ja tehnoloogia juhtimine» (ETJ). ETJi programmi eesmärgiks on anda noortele ettevõtjatele põhjalikud teadmised nii teadus(teadmiste)mahuka innovaatilise toote edukaks turuletoomiseks ning samuti teadmistepõhise majanduse kompetentseks juhtimiseks riiklikul tasandil. ETJ-i programmist on välja kasvanud tehnoloogia ja innovatsiooni juhtimise spetsialiste koondav MTÜ TEA Koda (MTÜ Tehnoloogia ja Ettevõtluse Arenduse Koda).

TEA Koda asutati 2004. aasta kevadel. Koja missiooniks on suurendada ja suunata teadus-, ettevõtlus- ja tehnoloogiaarenduse alast koostööd ja professionaalsust Eestis muutes need reaalseks majanduskasvuks. Missiooni täitmiseks arendatakse tähtsaima suunana ettevõtlusest ja tehnoloogiast huvitatud ning innovatiivselt mõtlevatest ning tegutsevatest isikutest ja ettevõtetest koosnevat koostöövõrgustikku. TEA Koja liikmeskonna moodustavad peamiselt ETJ-i magistrid ning magistrandid, kellest 2002 ja 2003 aastal õppima asunud olid ka Koja ellukutsujateks ning asutajateks, kuid koda on avatud ka teistele ettevõtlusest ning tehnoloogiast huvitatud isikutele ning ettevõtetele 2005. aasta lõpu seisuga oli TEA Kojal 75 liiget.

TEA Koja juhtorganiks on juhatus, kes vastutab Koja tegevuse ja jätkusuutlikkuse eest. Koja juhatus pidas 2005. aastal kokku 7 koosolekut. Kõik TEA Koja poolt läbiviidud tegevused on toimunud initsiatiivikate inimeste oma vabast ajast ja tahtest. Tänu Koja fenomenile (olla Eestis ja ka lähiregioonis ainus omataoline võrgustik) on kõik Koja poolt kutsutud külalised osalenud korraldatud üritustel tasuta.

Koda pole ennast ja oma tegevust senimaani reklaaminud. Koja eelarve on moodustunud Koja liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest, mis on 300 krooni sisseastumisel ja samapalju ka aastas. Koda on saanud ühekordseid toetusi Tartu Ülikoolilt Koja suvepäevade korraldamiseks. Kahetsusväärne on, et riigi poolt (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ega ka Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) pole peetud TEA Koja tegevust ühegi sendiga toetada. Ometi on TEA Koda end oma loomisest (1.03.2004) alates suutnud tõestada jätkusuutliku võrgustiku printsiibil toimiva organisatsioonina. TEA Koja tegevusvõimekuse suurepäraseks tõestuseks on olnud senitoimunud erinevad kohtumised, ühisüritused, väljaantud infolehed ning loomulikult kõige selle tulemusena Koja liikmetele loodud lisaväärtus. 2005. aasta kevadel Koja liikmete seas läbiviidud küsitluse andis hea tagasiside Koja senisele toimimisele ning 2006. aasta kevadel on kavas analoogilist tagasiside kogumist korrata.

Koja jätkusuutlikkus on tagatud Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna ja Tartu Ülikooli Ettevõtluskeskuse koostöös ettevõtluse- ning tehnoloogiajuhtimisalase hariduse andmisega ning aktiivse innovatsioonialase õppe edasiarendamisega. ETJi edasiarendamiseks aastatel 2005-2007 elluviidava projekti INNOEDU eesmärgiks on tõsta innovatsiooni ja tehnosiirde kompetentsi Eesti avalikus ja erasektoris läbi ettevõtluse, tehnoloogia ja innovatsioonialase õppe kvaliteedi tõstmise ja õppe sidumise praktilise vajaduse ja tulemustega. INNOEDU raames on 2007. aastaks välja töötamisel uutest innovatsiooniga seotud õppeainest koosnev innovatsiooniomoodul. Innovatsioonimooduli väljatöötamisega saavad tihedalt olema seotud ka TEA Koda ja selle liikmed.